Peetri, Turva, Viljandi maakond
1912. aastal valminud Peetri karjamõisa häärberit võib pidada üheks parimaks heimatarhitektuuri näiteks Eestis. Hoones elasid algselt hoone ehituse tellinud ning Heimtali mõisasüdame nooremale sugulasele üle andnud mõisahärra Friedrich F. P. von Sivers koos oma abikaasaga. Eesti Vabariigi loomise järel anti karjamõis talunikele rentida. Mõisas on tegutsenud ka kool, sovhoosi puhkekeskus ja pansionaat, kuid alates ‘90ndate lõpust on hoone olnud kasutusel pereelamuna.
Hoone maht ja välisilme on säilinud algupärase lähedasel kujul. Kõrgel maakivisoklil kahekorruseline kivihoone on pritskrohv viimistlusega, soklil on uhke graniitrustika ning pööningukorruse otsaseinasid kaunistab vahvärk. Esimesel ja teisel korrusel on keskel suur trepihall, mille ümber paiknevad teised ruumid. Toad on avarad ja hubased, pakkudes ajas tagasi rändamise tunnet paljuruuduliste akende, suursuguse mööbli ja puit siseviimistlusega. Majast leiab lisaks kaunitele magamistubadele ka piljardisaali, sauna, imelise köögi ja suuretoa koos söögisaaliga. Klaasseintega verandalt avaneb kaunis vaade ümbritsevale maastikule ja paisjärvedele.
2024 valminud spa hoone (endine tall-tõllakuur) välisarhitektuur jälgib tartlasest arhitekti Rudolf von Engelhardti projekteeritud mõisamaja välisilmet, mängides kaasa vahvärgi, krohvi ning maakivi raskepäraga. Sisearhitektuuris on jälgitus vana mõisa abihoone aidalikku keskkonda, tulemuseks on stiilne troopiliste taimedega koduspaa, millest leiab mõnusa leilisauna, aurusauna, basseini ja mullivanni. Saunad on eraldatud peegelklaasidega, jättes pearuumi tervikliku, avara ja õhulise ala. Koduspa kompleks annab teistelegi pärandiomanikele juhatust, et vanu hooneid võib kasutada ajaloolisest stiilist lugupidavalt, ent täiesti teisiti kui minevikus.
